Äripäev sai neli aasta pressiauhinda

Aasta parima arvamusloo kirjutas Äripäeva toimetaja Rivo Sarapik, kes kirjutas oma kogemusest, kui oluline on rääkida enesetappudest. Sarapik tunnistas, et tal polnud lihtne kirjutada, kuidas talle viis aastat tagasi mõjus tema venna enesetapp. „Lugu kirjutades elasin selle kõik uuesti läbi. Kirjutasin selle valmis nädal enne ilmumist ja ööl vastu ilmumispäeva ei saanud ma isegi magada. See näitab, et ma polnud viie aasta jooksul suutnud seda üleelamist enda jaoks ära lahendada,“ rääkis ta. Raskest teemast ajendas teda kirjutama see, et eelmise aasta suvel Äriäeva ajakirjaniku Katariina Krjutškova kirjutatud loos ütles kaitseväe juht, et enesetapud pole teema, millest tuleks rääkida. „See lause jäi mind kriipima,“ ütles Sarapik. Ta lisas, et ta ise ei hindakski niivõrd oma artiklit ise, vaid selle mõju. Tänu sellele kohtus ta MTÜ Peaasi liikmetega, kellega alustas Sarapik projekti, kuidas viia kooliõpilasteni praktilist psühholoogiat. „Tahame teha nii, et hakataks mõistma, et rasketel ja emotsionaalsetel teemadel rääkimine ei ole tabu,“ märkis ta.

Preemia sai ka Äripäeva ajakirjanik Mari Mets loo eest, mis rääkis legendaarse äriperekonna Puhkide järeltulijate käekäigust Soomes. Lugu ilmus nii interaktiivse graafikuna, videoloona kui ka artiklina. Lood valmisid kujundaja Merilin Kuke ja fotograafide Andres Haabu ja Eiko Kinki abiga.

Äripäevale tõi auhinna ka fotograaf Andras Kralla, kes sai nii parima uudisfoto kui ka aasta pressifoto tiitli. Võidupilt kandis nime „Okasroosipõõsas“. Pildil vaatas aia taga Edgar Savisaare toetaja Siret Kotka, kuidas kapo ametnikud Hundisilma talus läbiotsimisi teeb.

Aasta ajakirjaniku tiitli pälvis Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar artiklite seeria eest lastevanematest, kes joodavad lastele mürgist kloordioksiidi. Jõesaar sai samade artiklite eest ka uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia. Jõesaar ütles, et ta ei mõelnud teemat kajastades kordagi, et see peaks või võiks mingit auhinda võita, küll aga sai ta aru, et teema on väga tõsine. „Oli võigas lugeda, kuidas inimesed söövitavad omaenda lapsi kloordioksiidiga. Mul oli seda lugu tehes lõpus lausa närvid läbi ja oli suur kergendus, kui politsei selle kommuuni tegevusse sekkus,“ rääkis Jõesaar.  „Täiskasvanud tehku endaga, mis tahavad, aga jätku lapsed rahule,“ lisas ta.

Teised aasta ajakirjaniku nominendid olid Aime Jõgi Tartu Postimehest ja Piret Reiljan Äripäevast. Žürii märkis Aime Jõe loo „32 tundi hooldajana: kogetu kisub mu lõhki“, Reiljani puhul nimetati ära lugude sari kütuseärimeeste uutest nippidest.

Sel aastal anti esimest korda välja ajakirjanduse elutöö preemia. Nelja nominendi seast noppis võidu ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud Priit Hõbemägi, kes naljatles tänukõnes, et igaüks, kes on mitmeid aastaid istunud ühes toas Gunnar Kobiniga ja pidanud nõupidamisi Mart Kadastikuga, väärib lõpuks sellist suurt auhinda.

Teisteks nominentideks olid staažikas ajakirjandusõppejõud Sulev Uus, Raplamaa Sõnumite peatoimetaja ja maakonnalehtede eest seisja Tõnis Tõnisson ja staažikas ajakirjanik Tõnis Erilaid.

Parima olemusloo  võitis Oliver Kund ja Risto Berendson Postimehest looga „USA saatkond jälgib Tallinnas salaja inimesi. 

Noore ajakirjaniku preemia sai Urmas Jaagant Eesti Päevalehest. Aasta parimaks uudiseks valiti Postimehe ajakirjaniku Tuuli Kochi artikkel „Muuli, kas maksate kinni?“

Iga aasta loo auhind on 640 eurot. Aasta ajakirjanik, aasta noor ajakirjanik ja elutöö preemia auhind on 5000 eurot.